Viru rallit kaasaegsel kujul sõidetakse tänavu kaheksandat korda. Alustati aastal 2003, seejärel toimus võistlus vaheaegadeta kuni 2009. aastani. Mullu Viru rallit ei toimunud, kuid täna on võistlejad taas stardijoonel, et mõõta kahe päeva jooksul kitsaid, käänulisi ja auklikke Lääne-Virumaa metsateid.
Aastate jooksul on muutunud korraldaja juriidiline isik ja peasponsor, kuid põhikorraldaja vankrit on alati vedanud endine rallisõitja ning praegune ettevõtja Märt Ots. Esimesel võistlusel oli ralli nimesponsoriks Ponsse, aastatel 2007-2008 Glaskek ja tänavu Grossi Toidukaubad. Viimati nimetatud ettevõtte omanik Oleg Gross on lisandunud ka korraldajate ringi.
Olgu aasta 2003 või 2011 – ikka on võistlejate suust kostnud, et Viru ralli võistlustrass on kivine ja võistleja jaoks raske. Pole mingi saladus, et nii mõnigi võistleja on nimetatud põhjuste tõttu Viru rallil osalemisest kõrvalegi viilinud. Tulevad vaid vastupidavad ja kiired ning parimad neist tõusevad poodiumile.
Miks Viru rallit raskeks ja mõne võistleja arvates ebameeldivaks peetakse? Kuulutaja küsis hinnangut Eesti praeguse hetke kiireimalt rallisõitjalt Ott Tänakult, kes MM-võistluste Kreeka etapi samaaegse toimumise tõttu küll tänavusest Viru rallist kahjuks osa võtta ei saa, kuid on kihutanud siin varasematel aastatel ja oli eelmisel võistlusel absoluudi teine ja klassi N4 võitja.
“Minule isiklikult Viru ralli meeldib,” kinnitas Tänak. “Ja on täitsa kahju, et tänavu siin võistelda ei saa. Viru ralli on ülejäänud Eestis peetavatest võistlustest tõesti erinev – teed on kiired, kuid samas kitsad ja kulgevad puude vahel. Eksimused võivad kalliks maksma minna, kogu aeg pead täiega keskenduma.”
“Meeldivaks teeb Viru ralli veel asjaolu, et võistlus on kompaktne,” jätkas rallisõitja. “Ülesõidud pole pikad ja tänu kompaktsusele on ka publikut palju – neil on lihtne katselt katsele käia.”
Üheks Viru ralli märksõnaks on veel kivid ja kohati mitte kõige siledamad teed. “Kui võrrelda Viru rallit mõne MM-võistluste etapiga, siis Virumaal sõidad nagu asfaldil,” lausus Tänak muiates. “Need üksikud kivid pole kaugeltki see, kui MMil on enne sind startinud 20 WRCd raja üles kündnud. Kividest tuleb lihtsalt mööda sõita – ma pole veel näinud, et kivi ise rehvile kallale tuleks, neist peab lihtsalt mööda sõitma.”
Kes võiks Tänaku hinnangutes olla tänavuse võistluse favoriit? “Nimesid nimetamata – võidab see, kes suudab olla kiire, kuid hoiab pea külmana ja ei hakka hullu ajama. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult absoluutvõitu, vaid ka erinevate klasside võitu. Alguses tuleb võtta rahulikult. Linnakatse on salakaval ja tegelikult ka võistleja jaoks põnev, kuid linnas ei maksa sekundi-paarist edu iga hinna eest püüdma minna. Teisel päeval on võtmekatseteks minu arvates polügoon ja Sonda. Viimane meeldib mulle eriti – vahelduvad teelõigud, suured tempomuutused. Ma arvan, et ralli lõplik tulemus otsustatakse seal – kes Sondalt kiiresti ja tervena ära tuleb, see on tegija.”
Senistest võistlustest on kõige tasavägisemaks osutunud 2006. aastal toimunud ralli, mil Aus-Kasak võitsid Priit Salurit – Indrek Leppa vaid 1,2 sekundiga. 2007. aastal kaotasid Georg Gross-Madis Halling soomlastele 9 sekundiga. Kõige ülekaalukam võit tuli aga esimeselt, 2003. aastal sõidetud rallilt, kui Murakas-Kitsing võitsid soome rallipaari Laatunen-Vainikka enam kui kahe ja poole minutiga.
Dramaatiliselt lõppes ralli 2005. aastal. Murakas – Ojamäe olid oma WRCga teistest peajagu üle, kuid absoluutarvestuse teine koht ning N-klassi esikolmik selgusid eelviimasel kiiruskatsel ja kummalistel asjaoludel. Nimelt eksisid soomlased Teemu Laatunen – Petri Lantta AKPsse sisenemise ajaga, läksid sinna liiga vara ja said selle eest 2 minutit trahvi! Karistusminutid langetasid nad kokkuvõttes viiendaks ja endalegi ootamatult pälvisid teise koha vennad Ahud. Esikolmikusse pretendeerinud Gunnar Tamm – Kalev Kuzmin keerasid aga eelviimase katse viimases kurvis oma auto üle katuse. Mehed said küll jätkata, kuid kättevõidetud positsioon oli kadunud.